Jäätmekäitlus

 

Meremäe valla eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine, jäätmete taaskasutamise soodustamine.

Meremäe valla haldusterritooriumil peab segaolmejäätmete mahuteid tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kvartalis. Meremäe ja Obinitsa küla tiheasustuse piirkonnas on segaolmejäätmete mahutite tühjendamise sagedus vähemalt üks kord kuus.  Jäätmete mahu suurenedes tuleb hankida suurem konteiner. Konteineri ühe kuu üür, olenemata konteineri mahust on 0,12 € kuus (Eesti Keskkonnateenused).

Jäätmete (va. biojäätmed) omavoliline ladestamine ja matmine on keelatud. Obinitsa ja Miikse surnuaia konteinerisse ning valla teistesse avalikesse konteineritesse on keelatud tuua koduprügi. 

Kõik Meremäe valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale.

Meremäe valla haldusterritoorium moodustab koos Värska, Veriora, Orava ja Mikitamäe valdade piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Olmejäätmete valdajad on korteriühistud või-ühisused, nende puudumisel aga maaüksuse omanikud, millel asub elu-või äriruum või suvila. Meremäe vallas osutab olme- ja ohtlike jäätmete kogumise teenust Eesti Keskkonnateenused  Jäätmeveoteenuste hinnad

Ohtlike jäätmete ring toimub 3 korda aastas, järgmine 15. oktoober 2016. Ohtlike jäätmeid võetakse vastu jäätmejaamades üle Eesti, Meremäe vallale lähimad asuvad Värskas,  Vastseliinas ja Võrus. Info- Ohtlike jäätmete vedu

Jäätmete sorteerimine Obinitsa ja Miikse kalmistul:

Biojäätmed- oksad ja lehed kogutakse kalmistu ääres olevasse hunnikusse. Muud jäätmed (nt. küünlad, kunstlilled, plastpakendid)  viia prügikonteinerisse.

Korraldatud jäätmeveost vabastamine- Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.  Jäätmevaldaja, kes ei esita tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

Seadused ja määrused:

Dokumendid:

 

 

JÄÄTMETE SORTEERIMINE on kohustuslik juba 2008. aastast, kuid statistika näitab, et eestimaalased ei ole kuigi head sorteerijad. SORTEERIMINE vähendab tunduvalt olmeprügi, keskkonnasaastumist ja suurendab taaskasutust. Hoolime keskkonnast ja alustame sorteerimist juba TÄNA! 

NB! Säästa loodust ja raha, sorteeritud ja puhaste PAKENDITE äravedu on TASUTA!!!

 

Pakendikonteinerite asukohad Meremäe vallas:

Segapakendikonteiner: 

  • Korterelamud Meremäel
  • Meremäe vallamaja parkla
  • Miikse surnuaed
  • Uusvada küla
  • Obinitsa poe parkla
  •  Obinitsa külakeskuse parkla
  • Võmmorski küla kortermaja.

Paber-ja kartongpakend

  • korterelamud, Meremäel
Kuhu ja mida panna? Jäätmete sorteerimise juhend
Pakendikonteinerisse (määrdunud pakendid tuleb enne loputada)
Olmeprügikonteinerisse (kõik, mis eelnevatest üle jääb, näiteks):
· pesuvahendi pudelid
· pesupulbripakendid
· toidukile
· katkised klaaspudelid
· kilekotid
· õllepudelikorgid
· vorstide-juustude ümber olev plastikpakend
· vahtplastist toidualused
· hõbepaberi moodi kraam (šokolaadi ümbrispaber, kohukeste pakend)
· pesuvahendi kilekotid
· plastik
· šampoonipudelid
· purepakendid, mis jäävad üle pärast piima, keefiri, mahla tarbimist
· ökopoest ostetud puhastusvahendi pudelid
· plekist konservkarbid
· fooliumpakend
· kodukeemia plastmassist pudelid, kodukeemia pudeleid (nt WC puhastusvahend,
nõudepesuvahend) – mitteohtlikud ja kuivad pakendikonteinerisse, ohtlike
ainetega reostunud ohtlike jäätmete kogumispunkti.		 · klaasikillud väikeses koguses, suurema koguse jaoks tuleb tellida ehitusprahi konteiner
· kodumajapidamises tekkiv väikses koguses kasutatud toiduõli
· kodus lõigatud juuksed
· kasutatud paberkäterätid ja –taskurätikud
· leivakoti klõpsud
· vanad, räbalad riided
· jalanõud
· elektripirn hõõglambiga (säästupirn tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti)
· laste mähkmed
· kassiliiv
· tampoonid-hügeenisidemed
· kasutatud kondoomid
· vatt
· katkised nõud (potid, pannid, taldrikud jne)
· tuhk (jahtunult)
· pastakad ja viltpliiatsid
· remonditarbed, nagu kasutaud pintslid, värvirullid, kipsplaadi tükid jms.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse (juhul kui omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri näeb nn köögijäätmete eraldi kogumist ette) või eramajapidamistes kompostida

Paberikonteinerisse:
· kartulikoored, toiduülejäägid jne
· munakoored
· kondid – väikesed biolagunevate jäätmete konteinerisse, suured olmeprügikonteinerisse
· kohvipaks
· lilled, puuviljad jms.		 · ajalehed
· ajakirjad
· vihikud
· kataloogid
· raamatud
· jõupaber
· puhtad paberpakendid.
NB! Prügi sortimisel arvestage mõistlikkuse printsiipi – kui pakendit pole võimalik ilma nõudepesuvahendi ja kuuma veeta puhtaks pesta, siis on õigem panna see olmeprügisse!

 

Prügi sortimiseks pole vaja mitut eraldi kasti. Piisab, kui soetada endale näiteks äravõetavate lahtritega prügikast ja seda korralikult puhastate.
1. Suurem lahter segaolmejäätmetele, kuhu valdav osa prügi ju lähebki: nt määrdunud pakendid, vahatatud paber, komposiitpakend (kokku liimitud kile ja paber), foolium, kosmeetikatoodete topsikud, köögis ja vannitoas ülejäävad nuustikud, lapid, seebitükid, hambapastatuubid, hügieenisidemed, mähkmed, tekstiilesemed, elektroonika ümber olnud vahtplast jne.
2. Pakendilahter- Siia kogute loputatud ja kokku surutud pandimärgita pakendid: nt tetrapakid, klaaspudelid, plastkarbid jne – ehk need pakendid, mis tuleb toimetada taaskasutusorganisatsiooni konteinerisse.
3. Lahter köögijäätmete kogumiseks, nt toidujäätmed, kasutatud majapidamispaber ja teepakid.

 

Kas Sa teadsid, et… 
  • plastpakendite ümbertöötlemisel saab neist valmistada erinevaid ehitustarbeid, taimepotte ja niidipoole;
  • Plastpudelid võivad leida uue elu tekstiilitööstuses vatiini või fliisi toorainena;
  • Kilejäätmetest – saab toota näiteks prügikotte.;
  • Alumiiniumpurgid kogutakse ja pressitakse suurteks kuubikuteks ning töödeldakse ümber uuteks plekkpurkideks.;
  • Vähem väärtuslikust pakendiprügist, mis toodete toormeks ei sobi, saab jäätmekütus, millest ettevõtted toodavad elektrit ja soojusenergiat.;
  • Maardus valmistatakse purustatud autorehvidest pehmendavaid alusmatte mänguväljakutele, vibratsiooni summutavaid kummielemente tööstustesse;
  • Plastjäätmete ja kummipuru segust toodetakse Pärnus murureste ning aluseid ajutistele liiklusmärkidele;
  •  Pandipakendi märgita klaas, mis on värvide alusel sorteerimata, läheb taaskasutusse näiteks kasutab Pärnu Graniit purustatud klaasi betoonplokkide valmistamisel.

TAASKASUTUS aitab säästa loodusressursse, ilma et toote omadused kuidagi kannataksid. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas jäätmed uuele elule äratatakse.

Näiteid jäätmete laguaja pikkusest looduses:

· Paber – 2,5 kuud
· Apelsinikoored – 6 kuud
· Piimapakid (tetra) – 5 aastat
· Sigaretikonid – 12 aastat
· Plastkott – 10–20 aastat
· Mähkmed (Pampers) – 75 aastat
· Konservikarbid – 100 aastat
· Õllepurgid – 200–500 aastat

Allikas: Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg http://www.envir.ee/1003

 

Jäätmetealane info

Mis saab jäätmetest edasi