image_pdfimage_print

Kredexi kodutoetus lasterikastele peredele

 

Taotlusvoor avatakse 18.aprillil 2016, taotluste esitamise tähtaeg on 16.mai 2016.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta viimase aasta tuludeklaratsiooni alusel ei ole suurem kui 355 eurot kuus.

Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib toetust taotleda kuni 5000 eurot. Taotletavatele summadele lisandub tulumaks. Pered, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud rohkem kui ühel korral, sellel aastal kodutoetust uuesti taotleda ei saa.

Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

„Kodutoetus lasterikastele peredele“ taotlemise täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel.

Toetuskõlblikud tegevused:

  • eluaseme püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, samuti eluaseme tehnosüsteemide või –võrkude rajamine, muutmine või asendamine ehitusseadustiku tähenduses
  • eluaseme renoveerimine
  • projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega, ehitusloa taotlemisega ja ehitusteatise esitamisega seotud kulude katmine
  • eluaseme soetamine leibkonnale
  • eluasemelaenu põhiosa tagasimakse toetamine

Nõuded taotlejale:

  • Taotleja on seaduslik(ud) vanem(ad), lapsendaja(d), kasuvanem(ad), eestkostja(d) või võõrasvanem(ad), kelle leibkonda kuuluvad vähemalt kolm kuni 19-aastast last. Leibkonda kuuluvad vanemad esitavad taotluse ühiselt.
  • Taotleja on koos laste ja täiendavate ülalpeetavatega registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevasse eluruumi.
  • Eluaseme soetamise, ehitise püstitamise või elamiskõlbmatu elamispinna rekonstrueerimise korral on taotleja koos lastega registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile.
  • Taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik, kaasomanik või saab selle omanikuks või kaasomanikuks enne toetuse väljamaksmist.
  • Taotleja ja /või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav omand, v.a juhul, kui tegemist on kõrvuti või üksteise peal paiknevate  korteriomandite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks.
  • Taotleja leibkonna viimase aasta keskmine maksustatav tulu (bruto tulu) leibkonna ühe liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot kuus va eelnevalt eraldatud toetus.
  • Taotlemise õiguse tekkimiseks ei tohi eluaseme omanikust taotlejal olla avalike andmebaaside andmetel võlgnevusi, v.a kodulaen, suuremas summas kui 1 500 eurot. Samuti ei saa taotlejaks olla isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks või kelle vastu on algatatud täitemenetlus võlgade katteks, samuti isik, kelle ehitusseadustiku mõistes ehitatavale või punktis 2.2.4 sätestatud renoveeritavale eluasemele on kinnistusraamatus või ehitisregistris seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne. Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui eluase on taotleja kuni 15-aastase lapse omandis või toetuse saamine tagab edaspidise laenukohustuse täitmise ning arestide, võõrandamise keelumärgete või muude piirangute kustutamise.

Nõutavad dokumendid:

  • taotlus
  • taotleja(te) isikut tõendava dokumendi koopia
  • ülalpeetavate puhul tõend, mis kinnitab ülalpeetava vastavust juhendi punktis 1.2.5 toodud nõuetele
  • raske või sügava puudega lapse puhul koopia arstliku ekspertiisi otsusest
  • koopia lapsendaja, kasuvanema, eestkostja määramise otsusest
  • taotleja kõigi täisealiste leibkonna liikmete 2015 aasta tuludeklaratsiooni koopia (pdf formaat), täisealiste leibkonna liikmete töötamisel välisriigis tuludeklaratsioonide koopiad kohase välisriigi maksuametist, füüsilisest isikust ettevõtja puhul ka deklaratsiooni E-vorm
  • juhul, kui tuludeklaratsioone ei ole esitatud ja/või tulu saadud, siis Maksu- ja Tolliameti tõend 2015 aastal saadud maksustatava tulu või selle puudumise kohta

Laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid ei pea esitama v.a. juhul kui dokumentidele puudub ligipääs rahvastikuregistris ja seda küsib KredEx ise taotleja käest.

Vastavalt sihtotstarbele esitatakse lisaks järgmised dokumendid:

Ehitise püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, renoveerimine, tehnosüsteemide või – võrkude rajamine, muutmine, asendamine:

  • ehitustööde eelarve
  • hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid
  • hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui tööd tehakse ise

Eluaseme soetamine:

  • soovitava eluaseme kirjeldus, kuhu märgitakse kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus.

Eluasemelaenu põhiosa tagasimakse taotlemine:

  • krediidiasutuse tõend eluasemelaenu kohta, milles on näidatud laenulepingu number, laenulepingu sõlmimise kuupäev, laenu saaja(d), laenu sihtotstarve, laenu summa, laenuobjekti aadress, laenu põhiosa jäägi summa, igakuise tagasimakse kuupäev ja võimalike laenuvõlgnevuste olemasolu.

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile läbi KredExi e-teenuste keskkonna või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil „Kodutoetus“, SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151.
Toetuse täpsed tingimused on sätestatud ettevõtlusministri poolt kinnitatud „Kodutoetus lasterikastele peredele” meetme toetuse andmise tingimustega. Nii meetme tingimused kui taotlusvorm koos lisadega on kättesaadavad KredExi kodulehel.

Pärast taotlusvooru lõppemist ja laekunud taotluste menetlemist, küsib KredEx tingimustele vastavate taotlejate elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt hinnangu taotlejale toetuse eraldamise vajaduse, sihtotstarbelise ja jätkusuutliku kasutamisvõimekuse ning leibkonna liikmelisuse kohta.

Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta järgmistel telefoninumbritel:  667 4109, 667 4110.

Parimate soovidega

Kersti Saar
toetuste haldur

KredEx

Hobujaama 4, 10151 Tallinn
tel:     +372 667 4109
faks:  +372 667 4101
www.kredex.ee

 

Abivahendite süsteemi korraldus

Alates 01.01.2016 muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.

Isikliku abivahendi kaart

Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Samuti hakkab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate.

Kaardi või duplikaadi taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on leitav SKA kodulehelt (rubriik: blanketid). Klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab SKA kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Abivahendi saamiseks, mis ei ole otseselt seotud inimese töötamisega töökohal, peab inimesel olema õigustatus, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan ning kehtiv isikliku abivahendi kaart (edaspidi IAK).

Õigustatud isik on:

  • kuni 18-a laps;
  • kuni 18-a puudega laps;
  • 18 – 63-a tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 % või enam;
  • 18-a ja vanem puudega isik enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostuks;
  • alates 18-a tööealine isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;
  • 63-a ja vanem vanaduspensioniealine isik;
  • rinnaproteesi ostmiseks;
  • isik, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks;
  • silmaproteesi ostmiseks.

Uue IAK saamiseks peab kaardi taotlejal olema:

  • kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on märgitud abivahendi vajadus ISO-koodi täpsusega (enne 01.01.2016 väljastatud tõendil või rehabilitatsiooniplaanil peab olema abivahendi nimetus või kirjeldus);
  • välismaal õppiva 18-26-a isiku puhul ka koolitõend;
  • klienditeeninduses kaardi taotlemisel isikut tõendav dokument.

Kehtiva IAK omanik pöördub abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva  ettevõtte poole. Alates 2016. aastast ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel. Abivahendi saamiseks on inimesele õigus pöörduda enda poolt valitud abivahendeid pakkuva ettevõtte poole, kellega SKA on sõlminud lepingud. Info ettevõtetest on kättesaadav SKA kodulehel alates 01.01.2016.

Järjekorrad

Kui konkreetse abivahendi eelarve on lõppenud, on võimalik ennast ettevõttes suulise sooviavalduse alusel järjekorda lisada. Järjekorra saabumisel saadab SKA isikule posti teel järjekorra saabumise teate. Isik peab järjekorra teate saamisel 60 päeva jooksul pöörduma endale sobiva abivahendit pakkuva ettevõtte poole ning võtma kaasa:

  • saadud järjekorra teate,
  • isikut tõendava dokumendi,
  • isikliku abivahendi kaardi,
  • arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani.

Ettevõte väljastab abivahendi ainult järjekorra teate ettenäitamisel.

Erandkorras abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotlemine (edaspidi erimenetlus).

Erimenetluse juhud, kus isik taotleb:

 

  • omaosaluse vähendamist, kuna isikul on tulenevalt majanduslikust olukorrast raske omaosalust tasuda (vajalik isiku selgitus ja tõend toimetulekutoetuse maksmise kohta);
  • uut abivahendit enne talle hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu (abivahend on sobimatu tervislikel või temast mitteolenevatel põhjustel) – vajalikud isikupoolsed selgitused/põhjendused;
  • abivahendit, mis puudub riigi poolt osaliselt hüvitatavate abivahendite loetelus (lisada kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
  • abivahendit, mille puhul on abivahendite loetelus piirhinna kohta märgitud „eritaotlus“ (lisada kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
  • kasutusaja piirlimiidi suurendamist (põhjendatud vajadus diagnoosist või funktsioonihäirest tulenevalt);
  • abivahendi piirhinna ühekordset suurendamist (lisada kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
  • erimenetlust mõnel muul juhul.

 

Erimenetlust taotledes on vajalik esitada arstitõend või rehabilitatsiooniplaan. Erimenetluse taotlus on kättesaadav SKA kodulehel alates 01.01.2016.a ning klienditeeninduses. Taotlust saab esitada posti, e-posti teel või klienditeeninduses. Juhul, kui isik vajab abi abivahendi väljavalimisel, hinnapakkumiste küsimisel, erimenetluse vajaduse täpsustamisel, on isikul õigus pöörduda Astangu Keskkonnakohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse poole üldnumbril 687 7231 või kirjutada aadressil kat@astangu.ee.

 

SKA teeb erimenetluse taotluse osas kas rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 kalendripäeva jooksul. Vajadusel kaasab SKA erimenetluste käigus eksperte (nt Astangu  Keskkonnakohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse), kes aitab ja nõustab abivahendite vajaduse tuvastamisel ja vajaduse hindamisel.

 

Erimenetluse otsus saadetakse taotlejale posti teel, mis tuleb ettevõttesse pöördumisel kaasa võtta. Ilma erimenetluse otsuseta ei saa ettevõte määruse tingimustega mitte kooskõlas olevat abivahendit väljastada. Samuti peab kaasa võtma arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani ning isikut tõendava dokumendi.

 

Infot abivahendite süsteemi kohta, isikliku abivahendi kaardi ja erimenetluste kohta ning sotsiaalministri poolt allkirjastatud määruse riigi poolt hüvitatavate abivahendite ja piirhindade kohta saab:

E-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee

abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee

www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Infotelefon 16106

Töövõimereform toob kaasa muudatused

Eestis on algamas töövõimereform, mis loob uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Reformiga lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentide määramine ning hakatakse hindama isiku töövõimet. Igale vähenenud töövõimega inimesele lähenetakse individuaalselt, hinnates tema võimet olla ühiskonnas aktiivne. Töövõimet hindab töötukassa, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajaid, arste jt eksperte. Töövõime hindamise tulemusena leitakse, kas isik on töövõimeline; on tal säilinud osaline töövõime või puudub töövõime täielikult (töövõimetu).

 

Töövõimetoetuse seaduse jõustumisest 01.07.2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uue süsteemiga liituvatele isikutele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänased töövõimetuspensionärid, kelle staatus lõpeb ja kes tulevad töötukassasse korduvhindamisele, saavad töötukassast uutel alustel töövõime hinnangu alates 01. 01.2017.

 

Uuele hindamisele ja töövõimeskeemile ülemineku lõpptulemusena kaovad töövõimetuspensionäri ja püsiva töövõimetuse mõiste ning kasutusele võetakse mõisted vähenenud töövõimega isik ja töövõimetu isik.

 

Kui isikule määratakse puuduv töövõime, puudub tal aktiivsusnõuete täitmise kohustus. Isikule makstake töövõimetoetust puuduva töövõime määras. Teisel juhul, kui inimesel tuvastatakse osaline töövõime, peab ta hakkama toetuse saamiseks täitma aktiivsusnõudeid, milleks on:

 

  • töötamine mh FIE, jur. isiku juhtimis- ja kontrollorgani liige jne
  • töö otsimine – registreeritud töötu, peab täitma aktiivsusnõudeid
  • õppimine – omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust
  • kasvatab vähemalt ühte alla kolmeaastast last;
  • hooldab abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut
  • saab loomeliidu poolt määratud loometoetust;
  • on paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama;
  • kohaldatakse tahtest olenematut ravi või kohaldatakse muud seaduses sätestatud asenduskaristust või mõjutusvahendit
  •  viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.

 

Töövõime reformi käigus puude raskusastme süsteem sisuliselt ei muutu. Isiku puuet hindab ja määrab jätkuvalt sotsiaalkindlustusamet. Puude raskusastme tuvastamise taotluse võib esitada Sotsiaalkindlustusametile või Eesti Töötukassa kaudu, kui taotlus esitatakse koos töövõimetoetuse seaduse alusel töötukassale esitatava töövõime hindamise taotlusega.

Täiendavat informatsiooni töövõimereformi kohta leiab Eesti Töötukassa

(www.tootukassa.ee) või Sotsiaalkindlustusameti  (www.sotsiaalkindlustusamet.ee) kodulehekülgedelt

 

 

Jaan Veeroos

Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja

Muudatused riikliku matusetoetuse seaduses

Pressiteade

 

Muudatused riikliku matusetoetuse seaduses

Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma 250-eurost matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral.

Ajavahemikul 2009.a juulist kuni 2014.a detsembrini maksis riik matusetoetust üksnes kohalikele omavalitsustele omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamiseks. Alates 1.jaanuarist 2015 makstakse ühekordset riiklikku matusetoetust lisaks ka majanduslikult vähekindlustatud isikutele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saavasse perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajajad lapsed ja vanemad või muud tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

 

Kui matusekorraldaja on füüsiline isik, siis esitab ta matusetoetuse taotlemiseks  Sotsiaalkindlustusametile avalduse, lisab sellele isikut tõendava dokumendi ja Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surmatõendi või isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit.

Füüsilisest isikust matusekorraldajal ei ole õigust taotleda matusetoetust selle isiku surma korral, kes on surnud enne 2015. aasta 1. jaanuari.

 

Matusekorraldajast valla- või linnavalitsus esitab Sotsiaalkindlustusametile avalduse,  lisab sellele esindaja isikut tõendava dokumendi, valla- või linnavalitsuse esindaja volikirja ja omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib rahvastikuregistrist andmeid surnu omaste olemasolu või puudumise kohta. Omasteks loetakse surnu abikaasa, vanemad, täisealine laps, õde, vend (sealhulgas poolõde, poolvend) või muu lähedane, tulenevalt tema elukorraldusest.

 

Kui matusekorraldaja, eraisik või  kohalik omavalitsus saab matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast tegelikku surmapäeva, siis eespool nimetatud nõutavatele dokumentidele lisaks tuleb esitada ka politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokument, mis tõendab isiku surmast teadasaamise aega.

 

Matusetoetus määratakse, kui toetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul isiku surmapäevast või surmast teadasaamise päevast arvates.

 

Sotsiaalministri 01.03.2001 määrusega 29 kehtestatud riikliku matusetoetuse avalduse vorm on kehtetu alates 01.012015.

Matusetoetuse taotlemise uus avalduse vorm on leitav alates 01.01.2015 Sotsiaalkindlustusameti kodulehel http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/muud-blanketid/

 

 

 

Elve Tonts

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalkindlustusamet

2015. aastal jõustuvad muudatused vajaduspõhise peretoetuse maksmisel

Aasta algusega suurenevad vajaduspõhise peretoetuse summad. Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui perekonna keskmine kuu netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus ühe lapsetoetust saava lapsega perele tõuseb 45 euroni kuus ning kahe ja enama lapsetoetust saava lapsega perele 90 euroni kuus. Vajaduspõhise peretoetuse määramise aluseks olev sissetulekupiir jääb endiseks, so perekonna esimesele liikmele 299 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 149,5 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 89,7 eurot kuus.

Kuivõrd kolmanda ja iga järgneva lapse lapsetoetus tõuseb 100 euroni kuus, ei loeta toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse määramisel sissetulekute hulka 45 eurot iga kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetusest. Seega kolmanda ja iga järgneva lapse 100 euro suurusest lapsetoetusest loetakse sissetulekute hulka 55 eurot, esimese ja teise lapse 45 euroni tõusev lapsetoetus loetakse sissetulekute hulka täies ulatuses.

Tänavu toetab “Jõulutunnel” abi vajavate laste huviharidust

Heategevusprogramm “Jõulutunnel” on sel aastal ETV eetris juba 15. korda ning tänavu kogutakse toetusi abi vajavate laste huvitegevuse toetamiseks.

Loe lähemalt kellele, milleks, kui palju, kuidas ja millal on võimalik toetust taotleda:

 

KELLELE:

 

  • Abi vajavate laste huvitegevuseks – ande äratundmine ja selle toetamine
    • Vanavanemate kasvatada jäänud lapsed
    • Lasterikastest peredest pärit lapsed
    • Raskustesse sattunud perede lapsed
    • Lapsed, kes mingil põhjusel huvihariduseks toetust vajavad

 

  • Peres võib toetada mitut last, kuna heategevusprogrammi keskmes on mitte perekond, vaid laps.
  • Lapsed ja noored vanuses 4‑19 aastat

 

MILLEKS:

 

  • Toetuse eesmärk on suurendada abi vajavate laste võimalusi arendada oma andeid.
    • Huvitegevus on huvist ja võimetest lähtuv organiseeritud isiksuse arendamine. Huvitegevuse sisu on huvist lähtuv tegevus, et omandada teadmisi ja oskusi.
  • Kuulumine ringi, klubisse ei ole eeldus iseeenesest ‑ toetatakse ka huvitegevusega alustamist.
  • Üldjuhul huvitegevuse toetamiseks, st arenguvõimaluste laiendamiseks. Lubatud on ka kulutused vahenditele – suusad, tossud, muusikainstrumendid vms).
  • Toetuse lubatud kasutusvaldkonnad sihtotstarbeliste kulude katmiseks:
    • Transpordikulud;
    • Soetamiskulud: riiete; õppematerjalide; huvitegevuse vahendite jms soetamine;
    • Osavõtutasud: huviringide, konkursside, huvitegevusega seotud lastelaagrite.

 

KUI PALJU:

  • Maksimaalne toetussumma sihtotstarbeliste kulude katmiseks ühe lapse kohta on 500 (viissada) eurot.
  • Toetuste arv ja toetussummad sõltuvad „Jõulutunneli“ saate jooksul laekunud annetustest.
  • Laekunud annetus jagatakse proportsionaalselt, tuginedes laste arvule kohalikus omavalitsuses. Üldkomisjon võtab arvesse olemasolevate ressursside suurust.

 

 

KUIDAS:

  • Taotluse blanketi saab alla laadida MTÜ Lastekaitse Liidu kodulehelt (www.lastekaitseliit.ee otsisõna: Jõulutunnel) ja kättesaadav lapse elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnast/sotsiaaltöötajalt/lastekaitsetöötajatelt. Blanketi eesmärk on saada infot konkreetse vajaduse ja toetuse sihtotstarbelisuse kohta).
  • Taotluse saavad KOV-ile esitada lapse vanem/hooldaja/eeskostja. Palume ka teistel last ümbritsevatel inimestel julgustada abivajaja lapse pere taotlust esitama.
  • Taotlus esitatakse alates 5.01.2015 lapse elukohajärgse KOV-i sotsiaalosakonda/sotsiaaltöötajale/lastekaitsetöötajale hiljemalt 20.02.2015.
  • Lastekaitse Liidu üldkomisjon teatab enne 20.02.2014 kohalikke omavalitsusi eraldatavatest summadest, mille alusel esitab KOV koostatud pingerea Lastekaitse Liidu üldkomisjonile (Jõulutunneli projektijuht: helen@lastekaitseliit.ee) hiljemalt 01. märtsil 2015.
  • Üldkomisjoni kinnitatud nimekirja alusel sõlmitakse kohalike omavalitsustega stipendiumilepingud ning kantakse sihtotstarbeline toetus kohaliku omavalitsuse arveldusarvele. Kohalik omavalitsus teeb vastavad soetused või tasub teenuse eest.
  • Stipendium eraldatakse konkreetsete vajaduste katmiseks ning arveldamine toimub läbi kohaliku omavalitsuse. Aruandekohuslaseks jääb kohalik omavalitsus, kes esitab pärast kogu toetuse kasutamist kuludokumentide alusel aruande Lastekaitse Liidule. Aruanded esitatakse elektrooniliselt etteantud vormis, mille koostab Lastekaitse Liit.
  • MTÜ Lastekaitse Liit koostab üleriigilise aruandluse ja esitab selle üldkomisjonile ja Eesti Rahvusringhäälingule.

 

MILLAL:

Toetuse realiseerimise aeg kuni november 2015. Toetuste kasutamine algab raha laekumise hetkest ja kestab vajaduspõhiselt, kuni vahendeid jätkub

Nõustamispäev töövõimereformi teemal.

Eesti Töötukassa Võrumaa osakond korraldab 26. novembril 2014, algusega kell 10.00 Võru kultuurimajas Kannel (Liiva tn 13) mobiilse nõustamispäeva teemal töövõimereform.

Üritusel on viipekeeletõlge.

Ajakava:

9:30                       Hommikukohv

10:00                     Avasõnad – Jaan Veeroos, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonnajuhataja

10:10                    Millised muudatused toob kaasa töövõimereform Riiklikus pensionikindlustusseaduses?  – Tea Vaab, Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo Võru klienditeeninduse peaspetsialist

10:45                     Puudega inimestega ja töövõimetuspensionäridega seotud maksuaspektid. Töötamiseregister – Katrin Truup, Maksu – ja Tolliameti Teenindusosakonna Võru büroo juht

11:20                     Edulugu – Voldemar Tilgor, ettevõtja

11:40                     Energiapaus-

12:15                     Edulugu-

12:30                     Töövõimetoetus. Töövõime hindamine. Töövõimet toetavad teenused – Sirlis Sõmer-Kull, Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja

13:10                     Töötamine kui tööandja ja töötaja koosõppimine ja kasvamine – Kaja Solom, MTÜ Lõuna – Eesti Erihooldusteenuste Keskuse juhataja

13:30                     Kokkuvõtted üritusest

13:40                     Avatakse infojagamise boksid – Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Maksu – ja Tolliamet

14:20-14:30        Ürituse planeeritud lõpp

 

Täiendav info: evelin.pant@tootukassa.ee võ telefonil: 78 68 755

Puuetega laste vanematele mõeldud karjääripäev

Alustatakse puuetega laste vanematele mõeldud karjääripäevadega, kus on võimalik tutvuda edasiõppimisvõimalustega erinevates kutseõppeasutustes. Mõeldud eelkõige nendele lastevanematele, kellel lapsed lähiaastatel lõpetavad põhikooli. Esimene kord minnakse Väimelasse (kodule kõige lähem) ja kasutatakse koolivaheaega. Kuna kooli saab külastada tööpäeval, siis vanematel oleks võimalik kasutada selleks igas kuus seadusega ettenähtud puhkepäeva. Esimene kuupäev on 21. oktoober algusega kell 14:15. Kohale oodatakse igaühte oma jõududega, võib ka lapse kaasa võtta. Kohapeal otsustatakse, milliseid koole veel külastatakse.