image_pdfimage_print

Tänuavaldus

Juuli kuus viibisid Meremäe hooldekodus külalised Soomest, Marita Heilman abikaasaga.

Kingituseks tõid nad kaasa meie hooldekodule väga vajalikke abivahendeid.

Aitäh suurepärase abi eest!

Eriline tänu kuulub  hooldekodu töötajale Milvi Põlgastele, kes aitas nendel toredatel inimestel tee meieni leida.

 

Meremäe hooldekodu kollektiiv

ESITA SOOVIAVALDUS LIITUMISEKS KAASAEGSE FIIBEROPTILISE SIDEVÕRGUGA

Alanud on huviliste kirjapanek programmi Internet Koju, mille eesmärk on tuua kiire internetiühenduse kaabel koju kõigile soovijatele Võrumaa igas paigas.
Valguskaabli saab tellida kõigisse Võrumaal asuvatesse hoonetesse – olenemata sellest, kas need asuvad maal või linnas. Ühenduse saavad nii erakliendid kui ettevõtted ja organisatsioonid. Kiiret ühendust soovitan kindlasti taotleda ka neil, kel internet praegu kasutuses läbi mobiilivõrgu või vasest kaabli. Valguskaablivõrk annab palju kiirema ja töökindlama ühenduse.
Projektiga ei saa liita hooneid, kus on valguskaabel juba olemas või kuhu juba plaanitakse valguskaabel vedada.
Projekti rahastatakse suures osas riigieelarvest, seetõttu on iga liituja ühekordne kulu 150 eurot. Samas juhin tähelepanu, kui soovite ka teenuseid tarbida, siis selle eest tuleb eraldi tasuda ettevõttele, kelle käest teenuse tellite.
Projekti käigus ette nähtud liitumistasu on küllaltki sümboolne – üksiku projekti raames valguskaabli majja tellimine võib maksta 10 000 eurot ja enamgi. Nii võib eeldada, et valguskaabli majja vedamine tõstab kogu kinnisvara hinda oluliselt rohkem kui 150 eurot.
Lisaks internetile saab kaabli kaudu tarbida ka teisi teenuseid nagu televisioon, telefon, valveteenus jms. Valguskaabli olemasolu tagab võimaluse nii täna kui tulevikus muretult vaadata kõrge kvaliteediga telepilti, teha kõrge resolutsiooniga videokõnesid ja edastada valvekaamerate pilti üle interneti. Kiire ja stabiilne internetiühendus võimaldab teha kaugtööd ning vahetada infot läbi pilveteenuse.
Soovitan kõigil, kes on kiiret ühendust võimaldavast valguskaablist huvitatud, panna end enne augusti lõppu kirja veebilehel internetkoju.ee. Nii tekib huviliste hulgast ülevaade. Kui soovijate arv jääb väikseks, siis projekti ei käivitata ning Võrumaa jääb sellest võimalusest ilma. Seega palun endast märku anda, seda enam, et kirjapanek ei too kohustust liituda ega maksta tasu.

Projekti realiseerib Eesti Andmesidevõrk MTÜ / Esindaja Raivo Tammiksaar / Telefon: +372 6 225 237 E-post: info@eestiandmeside.ee
Vaata ka: http://www.internetkoju.ee/

 KODUMAJAPIDAMISES TEKKINUD OHTLIKE JÄÄTMETE VEDU MEREMÄE VALLAS

 

OJ konteinerisse ohtlikke jäätmeid enam ei koguta

 

 

 Meremäe vallas, kus puudub jäätmejaam korraldab AS Eesti Keskkonna-teenused  kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumiseks aasta jooksul 3 jäätmeringi, kooskõlastades aja ja marsruudi omavalitsusega. Jäätmeringil võetakse elanikelt vastu  punktides 1-7 loetletud (tasuta vastu võetavad) jäätmeid:

 

1.ohtlikud jäätmed

2.sõiduautode vanarehvid

3.vanapaber ja papp

4.elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende jäätmed (komplektsed)-mitte komplektse eest tuleb tasuda

5.vanametall

6.puhas lehtklaas

7.kasutuskõlblik mööbel  (ruumi olemasolul)

 

Veoringil vaba ruumi olemasolul võidakse võtta tasuta vastu:

  8.pakendijäätmed

  9.töötlemata puit

10.tellised (terved)

 

 Teenindaja registreerib ohtlike jäätmete üleandmisel üleandjad isikuliselt ja jäätmete kogused liigiti. Üle 4 rehvi  üleandmiseks on vaja etteregistreeruda.

 

 Eelpoolloetletud ohtlikke jäätmeid saavad ära anda Meremäe valla elanikud 27. augustil alljärgnevalt:

 

Obinitsas kaupluse plats   15:00-15:30
Meremäel   korrusmajade juures 15:45-16:30

 

Järgmise veoringi aeg on täpsustamisel.

 

 

Ago Keir            Meremäe Vallavalitsuse liige

Politseinik soovitab: metsa minnes olgu laetud mobiiltelefon alati kaasas

Politsei- ja Piirivalveamet

Lõuna prefektuur

Pressiteade
18.07.2017

Politseinik soovitab: metsa minnes olgu laetud mobiiltelefon alati kaasas

Lähenemas on seene- ja marjahooaeg, mil politsei saab rohkelt teateid metsas sihi kaotanud abivajavatest inimestest.

Eelmise aasta suvel teatati politseile, et Võrumaal Misso vallas seenele läinud 58-aastase mees on eksinud ja temaga ei õnnestu enam kontakti saada. Mehega tuttavasse metsa seenele läinud abikaasa sõnul mindi metsa koos, kuid seenejahil olles liikus üks ühes ja teine teises suunas. Omavahel hoiti kontakti hõikamise teel, sest telefoni mehel kaasas ei olnud. Ühel hetkel naise hõigetele enam vastust aga ei kostunud. Naine teatas mehe eksimisest politseile. Meest asusid otsima politseiametnikud Võru politseijaoskonnast, piirkonnaga tuttavad jahimehed, piirivalvurid ühes teenistuskoertega ning otsingutele kaasati ka kopter. Mees leiti pisut enne kella kümmet õhtul ühe teid läbi kamminud jahimehe poolt. Selgus, et ekslemise käigus oli mees jõudnud liikuda umbes kolm kilomeetrit Läti piirist lõuna poole.
Igal aastal käivitab politsei keskmiselt poolsada ressursimahukat otsinguoperatsiooni leidmaks neid, kes seeni või marju noppides ära eksivad. „Olukorras, kus ükski võserik või puukänd enam tuttav ei tundu ning omal käel metsast välja pääsemise lootus hakkab kaduma, tuleks haarata mobiiltelefoni järele ning häirekeskusele juhtunust teada anda. Seepärast on oluline, et ühes seenenoa ja korviga võetaks kaasa ka laetud mobiiltelefon,“ rõhutas Kagu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Elar Sarik.
Sarik selgitas, et kaasaegsed telefonid suudavad pakkuda ka juba GPS-koordinaate, mispärast on paslik kas ise või oma eakamatele lähedastele telefoni võimalusi lähemalt tutvustada. Koordinaate teades saab politsei eksinud inimese asukoha kaardil väga täpselt paika panna ning abi jõuab kohale oluliselt kiiremini. „Kui telefon GPS-koordinaate ei näita, tuleb töösse panna iseenda nutikus ja tähelepanu. Ka looduslikud märgid nagu väga suur kivi, ebatavalise kujuga puu, jahimeeste vaatlustornid, kraavid ja muu sarnane võimaldab inimese asukohta määratleda,“ selgitas Uibo. Seda enam, et sageli kaasab politsei otsingutele kohalikke jahimehi, kes tunnevad „tööpõldu“ sama hästi kui oma taskut. Kusjuures arvestatav hulk metsa eksinutest on õigele teele juhendatud just telefonitsi.
Metsaminekut planeerides tuleb kindlasti arvestada oma tervisliku seisundiga. Kusjuures eakamatel seenelistel soovitab politsei ihuüksi metsa minekut pigem mitte ette võtta. Näiteks kui palavamal päeval tunneb üks seenelistest tervise halvenemist, säilib kaasa tulnud lähedaste näol siiski võimekus kiirelt abi kutsuda. Kui metsaminek on otsustatud üksinda ette võtta, on omal kohal lähedastele teada anda, millal ja kuhu minnakse ning millal plaanitakse tagasi olla.
„Mõistlik oleks metsa minnes selga panna eredavärvilised riided, mida oleks juba kaugelt märgata. Samuti kaasa haarata väike toidukogus ning joogivesi. Pikemalt metsa jäänud inimesel, kel pole kaasas söögivaru või joogivett, oleks targem aga oma energiavarusid säästa ning abi saabumist ootama jääda,“ annab politseinik nõu. Abi oodates ei tasu pimedamal ajal enam metsas sihitult ringi joosta ning väljapääsu otsida. Seda enam, et pimedas ei ole näha näiteks kraave, mahalangenud puid ja muud, kuhu komistades võib olukord abivajaja jaoks veelgi halveneda.
Kõige edasiviivamaks jõuks ennetamaks ootamatuid kaotsiminekuid ja õnnetuid olukordi on mure nii iseenda, aga ka lähedaste pärast. „Olgu tegu noorema või vanemaga, tundke huvi, kuhu teile kallid inimesed lähevad, kui kauaks ja kellega,“ toonitas patrullpolitseinik Sarik.

METSA MINNES
  • Teavitage alati lähedasi, naabreid kuhu plaanite minna ja millal tagasi tulla
  • Kandke alati peakatet, pikki pükse ja pikkade varrukatega pluusi. Need aitavad nii putukahammustuste, päikese kui kriimustuste eest. Jalanõud olgu mugavad ja niiskuskindlad.
  • Võtke kaasa laetud akuga mobiiltelefon ning pange see suletavasse taskusse või nööriga kaela, kust see kaduma ei lähe
  • Jätke meelde metsa sisenemise koht ning võimalusel märgistage see mõne riideriba või lindiga.
  • Hätta sattudes kutsuge võimalusel enne pimeduse saabumist abi numbril 112.

 

Annika Maksimov

Lõuna prefektuuri kommunikatsioonibüroo praktikant

Rahvaküsitluse läbiviimine Meremäe vallas

Küsitlus Meremäe valla elanike arvamuse väljaselgitamiseks loodava Setomaa valla maakondliku kuuluvuse osas toimub 12.-13. juulil 2017.

 

Elektrooniliselt saab küsitlusele vastata 12. juulil 2017. a kell 8.00 – 20.00 veebikeskkonnas aadressil:

Meremäe: https://www.volis.ee/gvolis/osale/index?kid=13601

 

Küsitluspunktis saab küsitlusele vastata 13. juulil kell 10.00 – 20.00. Küsitluspunkt asub:

  1. Meremäe küsitluspunkt – Meremäe Vallavalitsuses Meremäe külas (Meremäe küsitluspunktis saavad küsitlusele vastata Meremäe valla elanikud).

 

Küsitluslehele on kantud küsimus: „Kas toetate loodava Setomaa valla kuulumist Põlva maakonda või Võru maakonda?“ vastusevariantidega „Põlva maakonda“ ja „Võru maakonda“.

 

Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastasel Meremäe valla elanikul, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elab püsivalt Meremäe vallas.

 

Täiendav info: Eveli Kuklane, e-post eveli.kuklane@voru.maavalitsus.ee; tel 502 5936.

Tasuta õigusnõustamine erivajadusega inimestele üle Eesti

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustab aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Maakond Õigusnõustamise teenuse osutamise kohad Teenuse osutamise regulaarsus Nõustamised aprillis
Võru Võrumaa Puuetega Inimeste Koda
(Lembitu 2, Võru)
kuu 2. kolmapäev 12. apr

Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonidel: 601 5122 või 53 850 005.

Vajadusel on võimalus kasutada nõustamisprotsessis viipekeeletõlki.

Täpsem info teenuse kohta on leitav EPIKoja veebilehelt: http://www.epikoda.ee/tegevus/oigusnoustamine

Lisainfo: Tauno Asuja, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist, tel: 661 6614,
e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

Õigusnõustamise teenust rahastab Justiitsministeerium.

Rahvaküsitluse läbiviimine Meremäe vallas ja Misso valla Luhamaa nulgas

PRESSITEADE

Võru Maavalitsus

17.01.2017

26.-29. jaanuaril viib Võru Maavalitsus läbi rahvaküsitluse Meremäe valla ja Misso valla Luhamaa nulga külade elanike arvamuse väljaselgitamiseks Setomaa valla moodustamiseks Värska, Meremäe ja Mikitamäe valla ühendamisel ning Misso valla Luhamaa nulga külade üleandmisega. Samaaegselt viib analoogse küsitluse läbi Põlva Maavalitsus Värska ja Mikitamäe valla elanike hulgas.

 

Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks 2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust. Haldusreformi piirkondlik komisjon soovitas valitsusele teha ettepanek Setomaa valla moodustamiseks, juhul kui see on kohaliku elanikkonna tahe. Vabariigi Valitsuse soov on saada teada elanike meelsus võimaliku seto valla moodustamise osas.

 

Küsitluslehele on kantud küsimus: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” vastusevariandiga „jah” ja „ei”.

 

Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastastel inimestel, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elavad püsivalt Meremäe vallas või Misso valla Luhamaa nulgas. Luhamaa nulga külad on Hindsa, Koorla, Kriiva, Kossa, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Saagrimäe, Savimäe, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi, Väiko-Tiilige.

 

Meremäe vallas asuvad küsitluspunktid Meremäe vallamajas (Meremäe küla) ja Obinitsa külakeskuses (Obinitsa küla). Luhamaa nulga küsitluspunkt asub Collade tolliagentuuri ruumides Lütä külas. Küsitluspunktid on avatud 26.-29. jaanuarini kell 10 – 18.

 

Küsitlusele saab vastata elukohajärgses küsitluspunktis. Meremäe vallamaja küsitluspunkti alla kuuluvad järgmised külad: Hilläkeste, Holdi, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiislova, Kitsõ, Kuigõ, Kuksina, Lepä, Lutja, Marinova, Miikse, Merekülä, Meremäe, Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Puista, Raotu, Ruutsi, Serga, Sirgova, Sulbi, Tepia, Teterüva, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova, Treiali, Tsergondõ, Tsirgu, Tuulova, Ulaskova, Uusvada, Väiko-Härmä, Väiko-Serga, Vaaksaarõ, Vinski, Viro.

 

Obinitsa külakeskuse küsitluspunkti alla kuuluvad järgmised külad: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova, Härmä, Helbi, Hilana, Ignasõ, Jaanimäe, Juusa, Karamsina, Kiiova, Kiksova, Klistina, Korski, Kõõru, Küllätüvä, Kusnetsova, Lindsi, Maaslova, Martsina, Masluva, Melso, Miku, Navikõ, Obinitsa, Polovina, Rokina, Seretsüvä, Tääglova, Talka, Tedre, Tessova, Triginä, Tsumba, Tuplova, Vasla, Veretinä, Võmmorski.

 

Elektrooniliselt saab hääletada maavalitsuse veebilehe www.voru.maavalitsus.ee kaudu ning veebikeskkonnas VOLIS aadressil www.volis.ee alates 26.01.2017 kell 8.00 kuni 28.01.2017 kella 20.00-ni.

 

Kui isiku tervislik seisund või mõni muu mõjuv põhjus on takistuseks tema vahetule osalemisele küsitluskohas toimuval küsitlusel, on võimalik täita küsitlusleht ka kodus. Küsitluslehe kodus täitmise taotlus tuleb esitada hiljemalt 29.01.2017 kella 12-ks telefonil 786 8301.

 

Lisainfo:

Eveli Kuklane

Võru maasekretär

eveli.kuklane@voru.maavalitsus.ee

tel 502 5936.

Aeg on käes leida Võrumaa Aasta küla 2017

 

Levita teadet konkursist, osale oma külaga või märka tublit naaberküla!

 

Maakonna Aasta küla valivad või nimetavad kõik maakonnad ning need esitatakse Eesti külade Maapäeval toimuvale üleriigilisele konkursile suvel 2017.

 

Aasta küla valimise eesmärk on esile tõsta küla, külade piirkonda, alevit või alevikku, mis seisab hea oma kogukonna arengu eest, viib edukalt ellu erinevaid projekte, korraldab ühistegevust, on heas koostöös omavalitsusega ning on tuntud ka maakodlikul tasandil.

 

Kandideerimiseks saada Võrumaa Aasta Küla 2017 ANKEET 1. veebruariks Kodukant Võrumaa e-postile kodukandile@gmail.com

 
Eelmine Võrumaa Aasta Küla oli Urvaste

http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/f191d495-ed2c-4840-a758-143224afb640

 

Kodukant Võrumaa

tel 5665 7756 

Kredexi kodutoetus lasterikastele peredele

 

Taotlusvoor avatakse 18.aprillil 2016, taotluste esitamise tähtaeg on 16.mai 2016.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta viimase aasta tuludeklaratsiooni alusel ei ole suurem kui 355 eurot kuus.

Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib toetust taotleda kuni 5000 eurot. Taotletavatele summadele lisandub tulumaks. Pered, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud rohkem kui ühel korral, sellel aastal kodutoetust uuesti taotleda ei saa.

Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

„Kodutoetus lasterikastele peredele“ taotlemise täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel.

Toetuskõlblikud tegevused:

  • eluaseme püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, samuti eluaseme tehnosüsteemide või –võrkude rajamine, muutmine või asendamine ehitusseadustiku tähenduses
  • eluaseme renoveerimine
  • projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega, ehitusloa taotlemisega ja ehitusteatise esitamisega seotud kulude katmine
  • eluaseme soetamine leibkonnale
  • eluasemelaenu põhiosa tagasimakse toetamine

Nõuded taotlejale:

  • Taotleja on seaduslik(ud) vanem(ad), lapsendaja(d), kasuvanem(ad), eestkostja(d) või võõrasvanem(ad), kelle leibkonda kuuluvad vähemalt kolm kuni 19-aastast last. Leibkonda kuuluvad vanemad esitavad taotluse ühiselt.
  • Taotleja on koos laste ja täiendavate ülalpeetavatega registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevasse eluruumi.
  • Eluaseme soetamise, ehitise püstitamise või elamiskõlbmatu elamispinna rekonstrueerimise korral on taotleja koos lastega registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile.
  • Taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik, kaasomanik või saab selle omanikuks või kaasomanikuks enne toetuse väljamaksmist.
  • Taotleja ja /või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav omand, v.a juhul, kui tegemist on kõrvuti või üksteise peal paiknevate  korteriomandite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks.
  • Taotleja leibkonna viimase aasta keskmine maksustatav tulu (bruto tulu) leibkonna ühe liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot kuus va eelnevalt eraldatud toetus.
  • Taotlemise õiguse tekkimiseks ei tohi eluaseme omanikust taotlejal olla avalike andmebaaside andmetel võlgnevusi, v.a kodulaen, suuremas summas kui 1 500 eurot. Samuti ei saa taotlejaks olla isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks või kelle vastu on algatatud täitemenetlus võlgade katteks, samuti isik, kelle ehitusseadustiku mõistes ehitatavale või punktis 2.2.4 sätestatud renoveeritavale eluasemele on kinnistusraamatus või ehitisregistris seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne. Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui eluase on taotleja kuni 15-aastase lapse omandis või toetuse saamine tagab edaspidise laenukohustuse täitmise ning arestide, võõrandamise keelumärgete või muude piirangute kustutamise.

Nõutavad dokumendid:

  • taotlus
  • taotleja(te) isikut tõendava dokumendi koopia
  • ülalpeetavate puhul tõend, mis kinnitab ülalpeetava vastavust juhendi punktis 1.2.5 toodud nõuetele
  • raske või sügava puudega lapse puhul koopia arstliku ekspertiisi otsusest
  • koopia lapsendaja, kasuvanema, eestkostja määramise otsusest
  • taotleja kõigi täisealiste leibkonna liikmete 2015 aasta tuludeklaratsiooni koopia (pdf formaat), täisealiste leibkonna liikmete töötamisel välisriigis tuludeklaratsioonide koopiad kohase välisriigi maksuametist, füüsilisest isikust ettevõtja puhul ka deklaratsiooni E-vorm
  • juhul, kui tuludeklaratsioone ei ole esitatud ja/või tulu saadud, siis Maksu- ja Tolliameti tõend 2015 aastal saadud maksustatava tulu või selle puudumise kohta

Laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid ei pea esitama v.a. juhul kui dokumentidele puudub ligipääs rahvastikuregistris ja seda küsib KredEx ise taotleja käest.

Vastavalt sihtotstarbele esitatakse lisaks järgmised dokumendid:

Ehitise püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, renoveerimine, tehnosüsteemide või – võrkude rajamine, muutmine, asendamine:

  • ehitustööde eelarve
  • hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid
  • hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui tööd tehakse ise

Eluaseme soetamine:

  • soovitava eluaseme kirjeldus, kuhu märgitakse kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus.

Eluasemelaenu põhiosa tagasimakse taotlemine:

  • krediidiasutuse tõend eluasemelaenu kohta, milles on näidatud laenulepingu number, laenulepingu sõlmimise kuupäev, laenu saaja(d), laenu sihtotstarve, laenu summa, laenuobjekti aadress, laenu põhiosa jäägi summa, igakuise tagasimakse kuupäev ja võimalike laenuvõlgnevuste olemasolu.

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile läbi KredExi e-teenuste keskkonna või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil „Kodutoetus“, SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151.
Toetuse täpsed tingimused on sätestatud ettevõtlusministri poolt kinnitatud „Kodutoetus lasterikastele peredele” meetme toetuse andmise tingimustega. Nii meetme tingimused kui taotlusvorm koos lisadega on kättesaadavad KredExi kodulehel.

Pärast taotlusvooru lõppemist ja laekunud taotluste menetlemist, küsib KredEx tingimustele vastavate taotlejate elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt hinnangu taotlejale toetuse eraldamise vajaduse, sihtotstarbelise ja jätkusuutliku kasutamisvõimekuse ning leibkonna liikmelisuse kohta.

Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta järgmistel telefoninumbritel:  667 4109, 667 4110.

Parimate soovidega

Kersti Saar
toetuste haldur

KredEx

Hobujaama 4, 10151 Tallinn
tel:     +372 667 4109
faks:  +372 667 4101
www.kredex.ee